4.TUND - LEKSJON 4

Dagens tema - NATUREN :: "LOODUS"
Norrakad ei oska elada ilma looduseta ehk oma mägede ja fjordideta. Igal nädalavahetusel pakitakse seljakotid ja asutakse teele - mägedesse või vähemalt mõne kõrgema künka poole. Sest nad igatsevad vaadet! Lapsed, kes veel ise ei käi, sätitakse seljakottidesse või kelku istuma-lamama (seda siis talvel). Jõudnud tippu, saab ehtne Ola Nordmann õhata: "See on minu maa! Minu Norra!" Seejärel kougib ta seljakotist välja vorstikesed, teeb lõkke ja hakkab sussutama. Vahepeal on seljakotist välja ilmunud ka termos kuuma kakaoga ning šokolaaditahvel ja rõõmsavärviline apelsin. Norrakas on sündinud suuskadel - väide on tõene. Ka nende lugupeetud kuningapere on sportlasehingega loodusearmastajad ja praeguse kuninga Harald V isast Olavist räägitakse suisa legende, kus ta olevat Holmenkollenil tavasuusatajatest hoogsalt mööda tuhisenud, ise hüüdes: "Rada vabaks!" Mägedes on matkarajad kenasti tähistatud ja neid lookleb platoode peal risti-rästi siia-sinna. Mõistlike vahemaade kaugusel asuvad ka hütikesed. On suuremaid, teenindava personaliga öömaju, kui ka pisi-pisikesi, mille võti tuleb eelnevalt hankida Norra turismiühingult DNT.
Grammatika: Selles tunnis õpime, kuidas näeb välja õige lauseehitus. Nii nagu eesti keeleski moodustub norra keeles lihtlause järgmise mudeli järgi: alus-öeldis-sihitis või teisisõnu nimisõna-tegusõna-määrsõna. Üks väga oluline erinevus kahe keele vahel tuleb välja siis, kui asume moodustama eitust väljendavat lihtlauset. See valmistab paljudele eestlastele peavalu, kuna eesti keeles asub eitust määrav sõna tegusõna ees, norra keeles aga taga.
Näited:
lauseehitus lihtlauses
  1. Jeg snakker norsk - ma räägin norra keelt
  2. Jeg snakker ikke norsk - ma ei räägi norra keelt.
kuid, liitlauses
  1. Jeg snakker et språk som er vanskelig å lære - ma räägin keelt, mida on keeruline õppida.
  2. Jeg snakker et språk som ikke er vanskelig å lære - ma räägin keelt, mida ei ole keeruline õppida.
4. tunni sõnavara
  • fjell, fjord, foss - mägi, fjord, kosk
  • Skal vi gå på tur? - Kas lähme matkama? (aga ka tähenduses: "jalutama")
  • Dere bør pakke ryggsekken i kveld - Te peaksite täna õhtul seljakoti ära pakkima
  • Det blir rundt 5-timers fottur opp til fjelltoppen - Mäe tippu jõudmiseks tuleb umbes viis tundi jala käia
  • For et flott syn utover fjorden! - Milline suurepärane vaade fjordile!
  • Jeg er sulten og trøtt - Ma olen näljane ja väsinud
  • Skal vi kose oss litt? - Kas mõnuleme?
(NB! "å kose seg" - väljend, mis norrakatel on kasutuses igas olukorras ja viisil)
Kuula audiosalvestust
Dagens øvelser åpner seg her.
Tuntud ja armastatud väljendid:
UT PÅ TUR - ALDRI SUR!
- Tõlge: Matkates alati rõõmus meel!
DET FINNES IKKE DÅRLIG VÆR MEN DÅRLIG KLÆR!
- Tõlge: Ei ole halba ilma, on vaid kehvad riided!
____________________________________________________________________ Kas teadsid, et..... maailma suurim süvavee korallrahu asub Lofooteni saarestiku lähedal, Røst asula juures? Visste du at.....verdens største dypvanns-korallrev ligger utenfor Røst i Lofoten?
Kultuurinurgake..... /Kulturhjørnet..... Norrakatel on omad reeglid mägedes matkamise kohta. Ei ole vast ühtegi norrakat, kellel need pole pähe kulunud. Saa sinagi neist osa! ____________________________________________________________________
#
Sildid