Teema - söök ja jook
Mnjaa, .... pruun juust, kartulipannkoogid, kuivatatud tursakala, grillitud lõhe, puupulkadel haudunud lambaliha...... lõkkeäärsed pölse i lompe, kvikklunsj ja apelsini nosimised..... ja vaalaliha Bergeni kalaturul..... ning loomulikult need võileivad: hommikul, lõunal, õhtul....
Ehteestlaslikult parastame, kui norrakad, olles kord maitsnud meie kohukesi ning näinud neid pikki piima- ja lihatoodete lette, lähevad sabad sorgus kodumaale tagasi, kinnitades, et järgmine kord neilt öömaja enne ei saa, kui seljakotist on kohukeste virn lagedale kraamitud.
Eestlastena tunneme Norramaal viibides kõige enam puudust just kohukestest, aga ka mustast leivast ning ploomimahlast.
Grammatika: TEGUSÕNAD EHK VERBID. Siit tabelist näed, kuidas norra keeles verbe pööratakse. Tegusõnad jagatakse 2 põhigruppi vastavalt sellele, kas tegu on nn. nõrga või tugeva tegusõnaga. Kokkuvõtlik tabel on näha siin lehel. Nii nagu inglise keeles, on ka norra keeles üpris palju ebareeglipäraseid tegusõnu. Müügilolevates norra keele sõnaraamatutes ning vestmikes on sees ülevaatlik tabel sellistest sõnadest.
3.tunni sõnavara
- Vil du ha litt mat? - Kas soovid süüa?
- Ja, takk! - Jah, tänan
- Jeg har lyst på ei brødskive med ...... - Ma soovin võileiba....
- Ost, skinke, tomat, agurk, brunost, leverpostei - juust, sink, tomat, kurk, pruun juust, maksapasteet
- Hva vil du ha til drikke? - En kopp kaffe, takk
- Liker du reker? - Kas sulle maitsevad krevetid?
- Ja, jeg gjør det - Jah, maitsevad
- Forsyn deg/ dere! - Lase/laske hea maitsta!
- God appetitt! - Head isu!
Kuula audiosalvestust
ØVI FORTSETTER - KLIKK PÅ LEKSJON 4
![#](http://signatures.mylivesignature.com/85706/ainike/0cfc7171811e2956c6ddbfccd34e3da7.png")
